Tartu tähetorni ajaloos olid 19. sajandi 20-ndad aastad kahtlematult erakordselt edukad. Tänu noore astronoomiaprofessori Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) väga energilisele ja osavale tegutsemisele sai tähetorn 1822. aastal Müncheni meistrilt Reichenbachilt esmaklassilise meridiaanringi. 1824. a sügisel jõudis Tartusse Fraunhoferi 24-sentimeetrilise objektiiviga refraktor, mis oli tolleaegse maailma moodsaim ja parim teleskoop. Tartu tähetorn oli saanud maailma parimate vaatlusvahenditega observatooriumiks. Läänesaalis ülesseatuna rakendati meridiaanringi taevakehade koordinaatide täppismõõtmisel. Suur Fraunhoferi refraktor paigaldati üles tema jaoks ehitatud tähetorni pöördtorni, kus Struve käsutas teleskoopi mitmesugusteks vaatlusteks. Ta mõõtis planeete ja nende kaaslasi, Kuud, komeete, põhiliselt aga kaksik- ja mitmiktähti. Ta koostas kataloogi, mis sisaldas 3112 kaksik- ja mitmiktähte. Järgneval kümnendil pühendas ta suure osa oma ajast nende tähtede mikromeetrilistele mõõtmistele. 1837. a ilmunud fundamentaalses töös esitas ta 2714 kaksik- ja mitmiktähe komponentide nurkkauguste ja positsiooninurkade täppismõõtmised. Töö krooniks oli esimene tähe (Veega) kauguse määramine aastaparallaksi kaudu.
No comments:
Post a Comment