Tartu Kassitoomeks nimetatav maa- ala asub otse Toomemäe naabruses.Ülikoolile kingitud Toomemägi otsustati 1803.a. muuta pargiks. Osa maad anti pärusrendi alusel välja vastu linna piiri asuvate kruntidena, mille tarad moodustasid ühtlasi kaitse vastloodud pargile. Toomel keelati loomade karjatamine, murumätaste ja kruusa võtmine ning vallide ja kraavide lõhkumine. Park sai lisamaad 1848.a.prof. Morgenstern kinkis oma Laia tänava alguses mäenõlval asuva aia ülikoolile. Koht tähistati kolm aastat hiljem Saaremaa dolomiidist obeliskiga, mis kannab pealkirja "Area Morgensterniana". Praegu kuulub see üldpargi alasse nagu Kassitoomegi.
XIX sajandil võeti Kassitoomelt liiva edasi: tasulisi lubasid selleks andis ülikool. 1873.a. alustati Toomkiriku varemete vastas asuva suure liivaaugu promenaadiks muutmist. Prof. A. v. Oettingeni aruande kohaselt tehti juba sama aasta oktoobris mullatöid ja järgmisel kevadel alustati istutamist. K. Morgensterni aeda piirav maa- ja telliskivist müür Jakobi tänava ääres lammutati ning saadud materjali kasutati liivaaugu sillakeste ja teede ehitamisel. Paigaldati pinke ja käsipuid, istutati puid- põõsaid ja külvati muru. Juba 1870.a. oli prof. E. Russowi eestvõttel Toomele üles seatud 200 lindude pesakasti. 1874.a. kaeti Kassitoome peatee killustikuga ja lisati pinke. Põhilistele korraldustöödele kulus ainult kaks aastat. Hiljem hooldati kõike korrapäraselt.
Alates 1920- ndaist aastaist pole tuntud erilist huvi Kassitoome vastu. Sinna kustutati tavapäraselt üliõpilaste 1. mai ronkäigu tõrvikud. Talviti tehti uljast kelgusõitu. Aastail 1949 - 1960 peeti Toomeorus seitse laulupäeva ja -pidu ning anti kuus vabaõhuetendust. Ajalehe "Edasi" 1960.a. selleteemalisest diskussioonist osavõtjate enamik oli seisukohal, et Kassitoome peab endiselt liituma põlise Toomemäe pargiga. Kirjutisi läbis mure tema praeguse välisilme pärast, mis on planeerimata ja räpane. Leiti, et Toomeorg pole sobiv massiüritusteks.
XIX sajandil võeti Kassitoomelt liiva edasi: tasulisi lubasid selleks andis ülikool. 1873.a. alustati Toomkiriku varemete vastas asuva suure liivaaugu promenaadiks muutmist. Prof. A. v. Oettingeni aruande kohaselt tehti juba sama aasta oktoobris mullatöid ja järgmisel kevadel alustati istutamist. K. Morgensterni aeda piirav maa- ja telliskivist müür Jakobi tänava ääres lammutati ning saadud materjali kasutati liivaaugu sillakeste ja teede ehitamisel. Paigaldati pinke ja käsipuid, istutati puid- põõsaid ja külvati muru. Juba 1870.a. oli prof. E. Russowi eestvõttel Toomele üles seatud 200 lindude pesakasti. 1874.a. kaeti Kassitoome peatee killustikuga ja lisati pinke. Põhilistele korraldustöödele kulus ainult kaks aastat. Hiljem hooldati kõike korrapäraselt.
Alates 1920- ndaist aastaist pole tuntud erilist huvi Kassitoome vastu. Sinna kustutati tavapäraselt üliõpilaste 1. mai ronkäigu tõrvikud. Talviti tehti uljast kelgusõitu. Aastail 1949 - 1960 peeti Toomeorus seitse laulupäeva ja -pidu ning anti kuus vabaõhuetendust. Ajalehe "Edasi" 1960.a. selleteemalisest diskussioonist osavõtjate enamik oli seisukohal, et Kassitoome peab endiselt liituma põlise Toomemäe pargiga. Kirjutisi läbis mure tema praeguse välisilme pärast, mis on planeerimata ja räpane. Leiti, et Toomeorg pole sobiv massiüritusteks.
Kuid ometigi leiame igal vastlapäeval sadu inimesi orust,võistlemast pikima liu pärast.
No comments:
Post a Comment